Järskude kallastega Valdeku järve ääres käib ka wakepark'i kõrval palju rahvast | Foto: Siim Semiskar

Karjäärirannad tõmbavad läheduse ja sooja veega

Nõmme Leht nr.04/Probleem

Nõmme vahetus läheduses ja osaliselt isegi veel linnaosa territooriumil asuvad karjäärid, kus paljud nõmmekad armastavad suviti käia rannamõnusid nautimas. Aastaid tagasi on olnud juttu plaanist muuta teatud kohtades rannaosad ametlikeks supluskohtadeks, mis tagaks suvitajatele turvalisemad ja puhtamad tingimused. Seni on jäänud need ideed erinevatel põhjustel teostumata ning nõmmekate arvamused selle plaani otstarbekuses lähevad lahku.

Tallinn-Saku tee ääres leiab erinevaid karjääre, mis vähemal või rohkemal määral suviseks lõõgastuseks passivad. Kõige põhjapoolsem on suures osas Nõmme linnaosa territooriumile jääv Raku järv, kus asub ametlik siltidega tähistatud koerte ujumiskoht. Kui Raku järve äärde pääseb mugavamalt Viljandi maantee poolt, siis Tallinn-Saku tee ääres kohtab Saku poole liikudes esmalt vasakut kätt üle raudtee Männiku järve. Tegemist on pikliku veekoguga, mille kõige põhjapoolsem osa jääb veel Nõmme linnaosa piiridesse. Edasi Saku poole sõites on mõne kilomeetri pärast paremal pool teed näha väiksem veesilm, Valdeku järv. Tegemist on endise liivakarjääriga, mis pärast sulgemist rekultiveeriti. Nüüd on seal 6,4 hektari suurune järv. Samas tegutseb aastast 2014 veelaua kaablipark ehk wakepark. Lisaks on järv populaarne treenimiskoht ka triatleetide hulgas.

Ei tohiks unustada ka koeri

Kuna eelpool mainitud veekogude näol on tegemist mitteametlike supluskohtadega, püsivad need populaarsed ka suvitajate hulgas, kes soovivad rannamõnusid nautida koos neljajalgsete sõpradega. Nõmmekate Facebooki grupis tõstatatud teema alla kommenteerisid mitmed kohalikud, et antud ujumiskohtades võikski arvestada ka loomaomanikega, jättes kaugemates soppides võimalused koeraga rannas käia ning lemmikloomi vette lubada. “Ei soovi ametlikku randa,“ kommenteeris loomasõber Marju. „Mis koerte ujutamist puudutab, siis teretulnud oleks rohkem erinevaid kohti, sest koerad ei ole nagu inimesed, keda võib vee ääres olla palju ja kõik saavad kõigiga läbi. Koerad võivad väga lihtsalt kaklema minna, kui nad omavahel ei sobi. Seega pole ma poolt, et nendest tehtaks avalikud suplusrannad.”

Nii palju, kui on inimesi, leidub ka arvamusi. Tänu karjääride kodulähedusele suviti tihti seal ääres käiv Kaja sõnas: “Üldiselt on kõik kultuurne. Kahjuks kord tuli isa koos laste ja hundikoeraga, kes siis lasi meie kõigi ees liivaribale kangema väljaheite. Peremees ei koristanud seda ära, vaid tõmbas lihtsalt jalaga liiva peale. See on ebanormaalne. Koertega ei tohiks sellistes kohtades käia, tuleks vastavad sildid panna.” Ühest negatiivsest kogemusest hoolimata on Kaja nõus paljude teiste lähipiirkonna inimestega – aastatega on karjääride kaldad muutunud palju turvalisemaks ning puhtamaks.

Lisaks koerte väljaheidetele on karjääride järjest kasvav populaarsus toonud sinna ka olmeprügi, kuna prügikaste küll erinevates kohtades leidub, ent neid pole piisavalt. “Ma käin seal aeg-ajalt, suure palavaga tihedamini. Tõmbab just koha lähedus, saab sulpsti vees ära käia ja koju tagasi minna,“ tõi oma kogemuse välja Anneli. „Käin just wakepark’i kõrval liivaribal ja puhtus pole küll asi, mis mulle seal silma oleks torganud. Pudelikorke ja klaasikilde leidub ohtralt. Samuti on seal alati üsna palju inimesi. Sageli tullakse poole suguvõsaga, kuulatakse muusikat ja grillitakse. Ühtegi ebameeldivat kogemust meil küll veel olnud pole. Suvitajaid on palju, aga kõik on olnud siiski viisakad.” Ujumiskoha ohutuse kohta arvas naine: “Vetelpääste puudumisest on mul ükskõik. Ise ma oskan ujuda ja oma last valvan kullipilgul, samal ajal vees olles. Ma kahtlen, kas vetelpäästja iga pisikest mudilast, nende sadade hulgas, valvata jõuab.”

Populaarsusega kaob koha võlu

Osade inimeste jaoks, kes hindavad puutumata loodust, on kõnealuste karjääride üha populaarsemaks muutumine pigem negatiivse maiguga asjade areng. Ühe väga konkreetse arvamuse kohaselt peitubki nende ujumiskohtade ja liivaribade võlu just selles, et tegemist on mitteametlike randadega. Tõsi ta on, enne viis aastat tegutsenud wakepark’i avamist olid looduslikult huvitavad ning sooja vee ja kiirelt sügavaks mineva põhja tõttu ujumiseks sobivad veekogud teada peamiselt vaid kohalikele. Elu nende kallastel oli tunduvalt rahulikum. See vaikus on tänaseks saanud ajalooks, kuna lisaks wakepark’i külalistele, rannalistele ja suplejatele on Valdeku järve ääres ka populaarne discgolfi rada. “Ma käin seal üsna tihti – vahel veidi pikemalt päikest võtmas, teinekord lihtsalt õhtul korra ujumas. Eelkõige suures karjääris, sest wakepark’i äärne ala ei tõmba. Loodan täiega, et ei tekiks mingit ametlikku ujumiskohta, sest praegu on hea – kõigile jagub ruumi ning üldjuhul pole puhtuse ja korraga probleemi,” arutles Ele.

Vähemalt dekaadi jagu karjäärides suplemas käinud Helve ei poolda samuti avalikuks rannaks saamise ideed. “Käime suviti tihti karjääris nii pikemalt peesitamas kui ka ennast korraks vette kastmas. Võtame alati koera kaasa, sest suvepalavuse eest soovib ka tema ennast jahutada. Kui plaanitakse avalikku randa, siis võime koertega ujumise ära unustada. Wakepark’is pole kunagi käinud ja ei lähe ka, sest tänu avalikule rannale on seal kohutavalt palju inimesi. Jätkem mõni koht puutumata ja just selliseks, nagu ta on!” avaldas naine konkreetselt arvamust.

Soe vesi peibutab

Hulk inimesi on siiski ka selle poolt, et karjääride juurde tekiksid avalikud supluskohad. Algis arvas, et Männiku järv mahutaks ära nii inimestele mõeldud ametliku liivariba koos kõigi selle juurde kuuluvate mugavustega kui ka ala, kus loomapidajad saaksid oma neljajalgsete sõpradega veemõnusid nautida. “Võiks küll avalik rand olla, vähemalt osa sellest. Karjäär on nii suur, et saaks jagada piisava ala nii inimestele kui eraldi ka koertele.” Mees ise käib karjäärides erinevatel põhjustel ning on enda jaoks välja valinud ka lemmikkoha: “Mind tõmbab sinna tunduvalt soojem vesi kui meres. Eriti suve alguse poole. Harku järves ei kannata enam käia klaasikildude ja veekvaliteedi pärast. Samas, wakepark’i juures pole võimalik väga rannas peesitada, kuna kaldaribad on enamjaolt väga suure kaldega. Männiku karjäär on selle koha pealt parem.”

Nõmme Linnaosa Valitsus on aastaid avalikult rääkinud, et soovitakse juba niigi populaarsetele suvituskohtadele ametlikuks kuulutamisega turvalisust juurde anda. Lisaloost leitavat linnaosa vanema asetäitja Karmo Kuri kommentaari lugedes saab selgeks, et tõenäoliselt lähiaastate jooksul selles vallas midagi ei muutu. Kuna piirkonnas on pikkadeks aastateks välja antud kaevandusluba, siis on otsustamisel jäme ots hetkel eraettevõtte käes, kes ei soovi rannaliste horde oma tööpiirkonda. Aga nagu meie lugu näitas, siis paljude nõmmekate jaoks on praegune olukord rahuldav ning ei sega karjäärides suvemõnusid nautimast.


Männiku järve põhjakallas on suvitajate hulgas populaarne | Foto: Siim Semiskar

Millised on linnaosavalitsuse plaanid?

Nõmme linnaosa vanema asetäitja Karmo Kuri sõnab oma kommentaaris, et tegemist on keerulise olukorraga, kus piirkonna ametlikuks rannaks muutmine on nende poolt hetkel pandud pausile: “Kõige rohkem ujutakse ja peesitatakse Silikaltsiidi 28 kinnistu loodenurgas Männiku tee vahetus läheduses. Mainitud kinnistu kuulub Eesti riigile ning sellel on väljastatud kaevandusluba liiva ammutamiseks. Loa kehtivusaja lõpuni on üle kümne aasta. 2014. aastal tellis Nõmme Linnaosa Valitsus ujumispaiga põhja mõõdistused ning pöördus AS Silikaltsiidi poole, eesmärgiks ujumisala avalikuks muutmine. Kaevandaja polnud sellisest ettepanekust huvitatud, viidates faktile, et aktiivne kaevandamine kestab veel aastaid ning alal liigub pidevalt rasketehnika. Turvalisuse tagamise eesmärgil ei ole ettevõte huvitatud, et ala veelgi populaarsust koguks. Intensiivsem kasutus kätkeks endas paratamatult konflikte. Samas ei soovi kaevandaja piirkonda ka aiaga piirata ning selle kasutamine ujumise otstarbel jätkub. Nõmme Linnaosa Valitsusel on jätkuvalt huvi muuta ala ametlikuks rannaks. Tuleneb see tihedast kasutusest ja vajadusest tagada turvalisus. Praegu aktiivset tegevust selles osas ei toimu.”

Tekst ja fotod: Siim Semiskar

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

*

Loe ka (Nõmme Leht nr.04)

Nõmmekate vaba aeg

Nõmme üheks peamiseks südameks on Nõmme turg, kus saavad kokku erinevad inimesed,…

Mine Üles
Inline
Inline