-Hiiu õlletuba enne | Foto: Erakogu

Kunagise kuulsa Bermuda kolmnurga üks tippe – Hiiu kõrts

Nõmme Leht nr.01/Olustik

Hiiu kõrts on olnud läbi aegade nii Tallinna nooblimaid restorane kui ka lihtsalt viinaninade kuurike. On olnud nii peen lounge kui lihtsalt söökla. Praegu on puhvet.

Endise Hiiu Õlletoa peremehe Eedo Takkeri (67) Nõmme koduaeda astudes torkab esimesena silma aias lehviv Nõmme lipp. „See lipp peaks kõigil nõmmekatel mastis lehvima, kui tahame linnamehed olla. Nõmme võiks olla julgelt omaette linn,“ alustab Eedo Takker jutuajamist kindlalt.

Sama kindel oli ta kunagi ka selles, et legendaarse Hiiu õlleka asemele tuleb ehitada ajalooliselt samasugune maja, nagu see oli 1921. aastal. Nii valmiski uus maja 1992. aastal ja see sai nimeks Hiiu Õlletuba. Hiiu Õlletuba asus majas, mis nõuka-ajal tähistas kuulsa nn Bermuda kolmnurga üht tippu. Selle katuse all asus esimese vabariigi ajal kuulus Hiiu restoran. Heal lapsel on olnud aja jooksul palju nimesid – Roheline Konn, Prints Albert, Akvaarium jt. Peale Hiiu Õlletuba on seal tänaseks jõudnud olla ka Hiiu Lounge, mis täna on lihtsalt Hiiu Puhvet.

„Ega see koht ja maja on olnudki läbi ajaloo ainult söögi- ja joogikoht. Klientuur on olnud seinast seina. Ta on olnud Tallinna nooblimaid restorane, ent ka lihtsalt viinaninade kuurike. Aga kuulus igati. Sealt on käinud läbi pea kõik tänapäeva tuntud muusikud, omal ajal ka Georg Ots ja Raimond Valgre,“ selgitab Eedo maja ajalugu. 1930. aastal oli Hiiu restorani hoovil hobuste hotell ja teisel korrusel ka numbritoad. Nõukogude ajal kuulus maja ETKVL-i toitlustuskoondisele ja oli lihtsalt söökla.

„Kui vana varisemisohtlikku maja lammutasin ja uut ehitama hakkasin, nõudis Nõmme linnaosa arhitekt, et hoone tuleb rajada postidele. Et saaks maja alla parkla teha. Olin sellele vastu ja kui minu poolt poleks olnud tollane linnaosavanem Urmas Paet, oleks vist asi katki jäänud. Tema toetas mind ja olen tänulik, et Nõmmele sai rajatud miljööväärtuslik hoone,“ räägib Eedo Takker. Ta on veendunud, et seni kuni püsib teeninduses viisakus ja lahkus, elab iga kõrts. Hiiu Õlletuba on olnud ka esinemiskohaks paljudele artistidele. Seal on rahvast lõbustanud legendaarsed Maie ja Valdur ja peetud Ervin Abeli sünniaastapäeva etendusi. Loositud on autosid ja jalgrattaid ning asutatud ajakiri „Just“.

Eedo Takker mõtleb heldinult möödunud tegutsemisaastatele ja soovib majale pikka iga. Ta on kindel, et ega sinna kingapoodi tehta, kõrts jääb ikka kõrtsiks. Kui ta uue maja ehitusega alustas, oli ta nii uhke, et taastab vana hiilguse, sest Nõmme traditsioonid kanduvad edasi põlvest põlve. Aga on ka kurvemaid lugusid. „Olin parasjagu ehitusel, kui minu juurde astus üks vanaproua, kes ootas valmiva maja ees bussi. Astus ligi ja lausus vaiksel häälel: ärge siia enam kõrtsi ehitage! Mul on selles majas nii mees kui ka poeg ennast surnuks joonud. Astus siis bussi ja lahkus. See pani mind mõtlema teistmoodi. Tegime selles majas palju estraadietendusi ja pöörasime rõhku kultuursele meelelahutusele. Kunstnik Aapo Pukk kaunistas seinad oma maalidega seinad ja naivist Ave Nahkur lisas oma rõõmsate töödega majale kaasaegsust ning värsket vaimu,“ meenutab Eedo Takker.

„Sellised kohad peavad Nõmmel ikka olema, mis sõpru ühendavad ja võõraid lähendavad,“ sõnab ta lõpetuseks. Kolmandat põlve nõmmekana, kes täna peab rahulikku pensionipõlve, hoiab ta kõigel siin toimuval hoolsalt silma peal.

Tekst: Henrik Normann
Fotod: Erakogu

Märksõnad:

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

*