-Kuri koer | Foto: Pixabay

Lõukoerte öine terror

Nõmme Leht nr.01/Probleem

Nõmmel on imeline elada, kui saaks lahti koerte öisest haukumisest! Möödunud palav suvi oli nõmmekale piinarikas, sest lahtise aknaga magamisest – mis võiks ju olla igaühe inimõigus – võib siinkandis vaid unistada. Sest Nõmmet valitsevad haukuvad koerad. Mitte ainult päeval, vaid 24/7.

Kes normaalne inimene tahaks ärgata mitmeid kordi öö jooksul ja lisaks varahommikul kell viis, mil esimesed usinad postiljonid lehti postkastidesse toovad? Aga Nõmme elanik peab, sest hüsteeriline kimehäälne haukumine naabriaiast annab valjuhäälselt märku, kes on siin olukorra peremees. Ainuke, kes haukumist kunagi ei kuule ja keda see ilmaski ei häiri, on koera omanik. Koer ongi ju võetud selleks, et ta hauguks! Kannatage ära!

Tunneb ära nõukogude inimese

Mitmed Nõmme Lehega vestelnud inimesed, kes on aastaid elanud kõrvuti naabritega, kelle aias lärmavad saksa lambakoerad, hundisegu krantsid, kaukaasia lambakoerad ja teised tiheasustusega linnaossa sobimatud koeratõud, tõid esile meie ühiskonna mineviku taaga. Nõukogude ajast tulnutena ei teata eriti koeratõuge peale saksa lambakoera ja teiste kurjade valvekoerte. Armastus selliste lärmakate tõugude vastu on nõukogude ajal kasvanud inimesel veres ja see on visa muutuma.

Soome eramupiirkondades ringi jalutades ei kuule aedadest ühtki haugatust, rääkimata hüsteerilisest kiljumisest, mis Nõmme puhul on tavalisest tavalisim. Sealne ühiskond on arenenud nii kaugele, et elanikud teavad, missugune tõug ligistikku asetsevate eramutega aedlinna sobib. Keegi ei taha saada kopsakat trahvi ümberkaudsete elanike häirimise eest, sest seal vastutustundetuid koeraomanikke ei hellitata – kui koer aias haugub, on see probleem, mis tuleb lahendada. Mitte kannatada, et ehk jääb kunagi vait.

Tihti võetakse koer esimese emotsiooni ajel, teadmata vähimatki tõu omadustest, ja tullakse küsima siis, kui on tekkinud probleem. Aga siis on juba hilja. – Ursula Mesikäpp

Ka Nõmme loomakliiniku omanik ja loomaarst Ursula Mesikäpp, kes on elanud Nõmmel 40 aastat ehk terve oma elu, möönab, et inimesed võiksid enne koera majjavõtmist loomaarstiga konsulteerida. „Tihti võetakse koer esimese emotsiooni ajel, teadmata vähimatki tõu omadustest, ja tullakse küsima siis, kui on tekkinud probleem. Aga siis on juba hilja,“ ütleb ta. Ise kolme koera (pürenee mäestikukoerad ja spits) kasvatava loomaarsti sõnul on juba 70 aastat olnud eestlase lemmiktõug saksa lambakoer, kes on aga aretatud haukuma. „Paku eestlasele koera – paljusid tõuge pole ta kuulnud ega näinud. Eestlasele meeldib kõige rohkem saksa lambakoer. Neid on maailmas ka vaikseid ja rahulikke liine, kõik ei ole röökijad, nagu Nõmmel paljud. Saksa lambakoeral on üsna kile ja hüsteeriline hääl, mis kostub kaugele. Kui mõni tõug teeb madalalt ja aeglaselt mauh-mauh, siis see väga ei häiri, aga kiljumine häirib. Õnneks on läinud moest kollid – need klähvivad samuti hirmsasti,“ räägib Ursula Mesikäpp.

Koer on kohustus

Kõigile, kes alles hakkavad kutsikat võtma, paneb loomakliiniku juht südamele, et kaalutaks eelkõige rahulikku, linnakeskkonda sobivat tõugu. Lihtsalt niisama, mööda jalutava lapse või jalgratturi peale ei haugu reeglina õpetatud labrador, kuldne retriiver, Berni karjakoer, Inglise buldog, Itaalia hurt, üldse kõik hurdalised, Iiri setter, corgie, buldogid ja mopsid, bostoni terjer, samojeedid ja spitsid. Laikat loomaarst linnakeskkonda ei soovita, sest jahikoer ei püsi hoovis ja peaks olema seetõttu ketis, kus ta kindlasti haugub. Samuti ei ole malamuut soovituslik tõug aedlinnakusse, sest see tõug ulub. Palju haugub ka taks, aga teda peetakse rohkem toakoerana.

Kui aga on tõesti suur tahe võtta haukuv karja- või jahikoer, tuleb arvestada koera treenimisega. „See on raske. Õpetada geneetiliselt haukuma aretatud koera mitte häält tegema iga liikuva asja peale, on tohutu töö ja vaev. Aga järjepideva treenimisega võib edu saavutada,“ ütleb loomaarst. Tähtis on keelata juba kutsikana, hiljem on käitumismustrid välja kujunenud ja parandada seda ei ole enam võimalik.

Kolmas väga tähtis tegevus on koeraga jalutamas või jooksmas käimine. Kui koer veedab enamiku ajast kinnises aias ja pereliikmed on kodust ära, ei olegi tal teha muud, kui suurest igavusest haukuda. Koer on karjaloom ja kui tänaval üks haugub, ärgitab see ka teised haukuma. Nii sünnib surnud ring.

„Minu soovitus on, et tuleks võtta juba algselt kaks koera,“ ütleb Ursula Mesikäpp. Kui inimesed on toas, koer on üksi õues ja tal midagi seal teha ei ole, haugub ta rohkem kui vaja – on vähemalt mingigi tegevus. Kui koeraga ei tegeleta ja tal pole mänguasju, aiast väljas jalutamas ei käida, võiks olla seltsiliseks teine koer, kes aitaks igavust leevendada. Samas kui mõlemad on näiteks õpetamata saksa lambakoerad, siis on ka kimedat haukumist topelt.

Õpetada geneetiliselt haukuma aretatud koera mitte häält tegema iga liikuva asja peale, on tohutu töö ja vaev. Aga järjepideva treenimisega võib edu saavutada. – Ursula Mesikäpp

Ursula Mesikäpp leiab, et Nõmmel on piirkondi, kus ilma koerata elada on väga kõhe. Üks sellistest on näiteks Männiku kant, kus ta isegi elab, ja seepärast ei saa pahaks panna, kui aedades on suuremat kasvu koerad, kes teenivad ka valvefunktsiooni. „Rahumäel elades kaaluksin, et võiks olla hoopis kaks pisikest toakoera,“ toob loomaarst paralleeli rahuliku ja turvalise elurajooni ning koeratõu vahel.

Maailmas levinud kaelarihmasid, mis koera haukumist pärsivad, Nõmmel veel väga ei kohta. Internetipoodidest saab neid soetada 50-60 euro eest. Loomakliiniku juhi sõnul on kaelarihmu kaht sorti: kui koer haugub, pritsib rihma seest tsitruselõhna ja teine variant: koer saab haukudes kaelarihmast väikese elektrilöögi. „Mina nimetan neid sadismirihmadeks,“ sõnab Ursula Mesikäpp. „See on kasutatav, kui on hädaolukord. Kui on tark koer, siis õpib mõne nädalaga ära, et ei ole vaja haukuda. Olen näinud isegi jahikoera, kes ei teinud pärast kaelarihma kasutamist enam ühtki auhi. Teistpidi – kas see on normaalne?“ küsib loomaarst. Kõige lihtsam ja naabrite unerahu austavam on panna koerad ööseks siseruumidesse. Ja päeval nendega tegeleda.

Kõige tähtsam:

  1. Vali aedlinnakusse sobiv tõug.
  2. Ära võta õuekoeraks saksa lambakoera või selle ristandeid. Selle tõu olemus on haukuda ja selle vastu ei aita miski.
  3. Kutsikaeas tuleb hakata koera keelama, muidu jääbki haukuma. Koeraga tuleb tegeleda. Kui ei viitsi, võta kaks koera, siis on neil rohkem tegevust.

Unerahu on püha

Anu Põlluaas, Nõmme piirkonna inspektor

Koerte haukumist on Nõmmel aastaid arutatud. Loomakaitsjad ja politsei on kokku istunud ja leidnud, et koer võetakse majja mitte ainult lemmikloomaks, vaid kinnistu ja vara kaitseks. Ta peab märku andma, kui oht varitseb. Koeri peab aga kasvatama ja nendega tuleb läbida dressuur. Vajadusel tuleb osta vastav haukumist piirav kaelarihm. Haukuv koer tuleb kindlasti ööseks tuppa võtta. Kui koer on aias, peab olema väraval teavitus, et mööda jalutav inimene oleks valmis koera haukumiseks.

Kõigil Nõmme elanikel on õigus unerahule, koerte haukumist ei pea kannatama. Soovitan alati esimesena koera omanikuga rääkida. Kui see ei aita, tuleb öisel ajal helistada telefonile 14410 ja kohale saabub patrull koos rinnakaameratega, millega salvestatakse haukumine. Siis ei ole mingit vaidlusmomenti. Osad inimesed salvestavad ka ise ja saadavad need meile koos avaldusega, milles on märgitud kuupäev ja kellaaeg. Kirjutada võib vabas vormis ja saata meiliaadressile munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee.

Öörahu on kella 23-st õhtul seitsmeni hommikul ja seda peab tagama iga koeraomanik. Korduvate rikkumiste korral algatame menetluse ja karistame vastutustundetuid koeraomanikke, kes loomapidamisseadust eiravad ja ühiselu reegleid millekski ei pea.

Tekst: Ingrid Veidenberg

Märksõnad:

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

*