-Peenjoogivabrik Nudist töökas kollektiiv | Foto: Erakogu

Nõmmel sünnivad peene maitsega joogid

Nõmme Leht nr.02/Olustik

Kas teadsite, et Nõmmel valmistatakse siidrit, veini, toonikut ja õlut? Seda kõike käsitööna ja ettevõtlike inimeste eestvedamisel.

Nudist rabab Rabarbraga

Peenjoogivabrik Nudist on kodumaine käsitööjoogivabrik, mis tegutseb Nõmmel asuvas garaaž-vabrikus. Kõik sai alguse umbes neli aasta tagasi, kui Mihkel Männik, Kait Karu ja Erik Plaan avastasid, et turul ei olegi saadaval mõnusat väikese suhkrusisaldusega siidrit. Tekkis idee, et võiks hakata hoopis ise tootma. Teadmiste omandamiseks käisid nad Inglismaal siidrivabrikutes õppimas ja hakkasid kolm aastat tagasi ise tootma.

„Sel hetkel, kui siidri tegemisega algust tehti, ei olnud turul ühtki käsitöösiidrit. Aga kui esimeste siidritega välja tulime, oli tekkinud juba kümmekond käsitöösiidri tootjat,“ tõdeb Nudisti tegevjuht Matthias Vutt. Sellest järeldati omakorda, et tõenäoliselt kasvab see turg kiiresti ja konkurents saab olema tihe. Pidi midagi uut välja mõtlema.

Alustati katsetamist teiste toorainetega kuni jõuti rabarberini. 2017. aasta suvel saigi pudelisse vahutav raberberivein nimega Rabarbra, mille esimene partii -umbes 2000 pudelit – müüdi kahe nädalaga. „Tagasiside oli 100% ulatuses ülipositiivne,“ sõnab Matthias Vutt. Ta tõdeb, et kui teaks, miks kujunes Rabarbrast niisugune fenomen, siis teeks selliseid jooke veel. Peenjoogivabriku poisid nägid, et nõudlus on suur ja tõenäoliselt peab seda head jooki veel tootma ning tuldigi sama aasta sügisel välja suurema partiiga. See müüdi samuti kahe nädalaga ära. „Siis oli küll selline Heureka! moment, kus vaatasime, et see on vist äri,“ sõnab Vutt.

Nõudlus Rabarbra järele oli suur ja tootmismahtude suurendamiseks vajas Nudist veidi toetust. Joogitööstuses ostad tooraine sisse ja paned selle pooleks aastaks käärima. Tootjate jaoks tähendab see, et paned põhimõtteliselt pooleks aastaks raha seisma. Seejärel tehtigi ühisrahastus Fundwise keskkonnas, mis kogus kahe tunniga 90 000 eurot. Kuna inimesed investeerisid nii agaralt, otsustati piiri tõsta. Kolme tunniga koguti lõppsummaks 110 000 eurot. Nii suurt summat nii lühikese ajaga polnud Eestis keegi varem kogunud ja peenjoogivabrik Nudist püstitas Eesti ühisrahastuse rekordi.

Peale käsitöösiidrite ja vahuveinide toodab Nudist ka toonikuid. Nudist oli ka esimene, kes Eestis toonikut tootma hakkasid. Võrreldes käsitöösiidriga on toonikut toota raskem. „Oleme valinud selle tegemiseks premium viisi. Toonikuid valmistatakse kiniinipuukoore leotisest, mis tegelikult annabki toonikule omase maitse,“ sõnab Vutt. Kiniinipuukoort saab Aafrikast ainult teatud riikidest, siidri jaoks õuna saab aga põhimõtteliselt igalt poolt. Kokkuvõttes on tooniku valmistamine puhas käsitöö, mis nõuab palju aega ja pingutust.

Peenjoogivabrikus käib pidev tootearendus ja mõtteid ning ideid neil jagub. Viimati tuldi novembris välja uue vaarikamaitselise vahuveiniga Diana. Praegu ei oska mehed veel öelda, milliseks kujuneb nende järgmine toode. Tootearenduse kõrvalt on nad võtnud suuna laieneda ka Eestist väljapoole ja viimased kuud on tegeletud aktiivselt ekspordiga. Hetkel käib töö paari välisriigiga, kuhu plaanitakse järgmisel aastal oma toodetega siseneda.

-Põhjala pruulikoda | Foto: Erakogu

Põhjala õlles hea Nõmme vesi

Nõmmel Serva tänaval sai suure hoo sisse Põhjala pruulikoda, mille asutasid seitse aastat tagasi neli Eesti õllesõpra ja kodupruulijat. Pruulimist alustati „mustlaspruulikojana“ juba 2012. aasta lõpus. Esimesed pruulid tehti Jüris Genika pruulikoja ruumides.

2013. aastal jõudis turule Põhjala kõige esimene õlu, Balti porter nimega Öö. Põhjala üks asutajatest ja tegevjuht Enn Parel kiidab, et seda õlut saatis kohe väga suur menu ja siis saadigi aru, et ollakse õigel teel.

Järgmise sammuna hakati valmistuma oma pruulikoja avamiseks. Aprillis 2014 sai Põhjala endale täiesti oma pruulikoja Nõmmele, Serva tänavale. Parel märgib, et otsene seos neil Nõmmega puudub, ent päris juhuse tõttu nad sinna ka ei sattunud. Nõmmele tulid nad tänu siinsele heale veele ja madalale üürile. Nimelt oli kinnistu krundil puurkaev, mille vett said nad kasutada täiesti ilma töötlemata. Samuti oli neile kui alustavale ettevõttele väga oluliseks faktoriks madal üür.

Praegu tuntakse Põhjalat käsitööõlle ringkondades üle kogu maailma kui väga head tumeda õlle pruulijat. Just tumedad õlled ongi nende spetsialiteet ja neile kõige rohkem kuulsust toonud. Pareli sõnul on edukuse taga ekspordimahtude pidev kasvatamine. Mainimata ei saa ka jätta Põhjala peapruulmeistri Chris Pilkingtoni panust ettevõttesse. Kõik Põhjala õlud on tehtud tema retseptidele ja esimesed pruulid ka tema tehtud.

Ligi kolmveerand Põhjala õlledest rändab Eestist väljapoole. „Oleme seni end Eestis veidi tagasi hoidnud ja pole teinud nii palju tööd, kui oleks pidanud. Me lihtsalt ei suutnud piisavalt toota,“ tõdeb Parel. Ta lisab, et loodetavasti suudavad nad järgmisel aastal ka Eestis rohkem oma toodangut müüa.

Eksportimine välismaale kandis Põhjala jaoks vilja – nad jõudsid tuntuimas õllede hindamise keskkonnas korraldatud hääletusel saja parima pruulikoja hulka. „Pruulikodasid on maailmas väga palju, praegustel andmetel kusagil 25 000 pruulikoda. Tulles väikesest Eestist ja jõuda maailma saja parima hulka oli meile väga suur au ning väga suur tunnustus,“ märgib Parel.

Suurenevad tootmismahud ja kasvav tuntus üle kogu maailma on kaasa toonud ruumikitsikuse. Põhjala alustas Nõmmel viie käärtankiga, hetkel on number tõusnud 18 käärtankini. Pruulikoda on jõudnud Nõmmel tegutsemise aja jooksul juba neli korda laieneda. Nad alustasid 180 m² suuruselt pinnalt ja praeguseks on laienetud 700 m² pinnale. Nõmmel paiknev pruulikoda on jäänud tootmismahtudele alla ja Põhjala valmistubki kolima.

Uus 3000 m² suurune pruulikoda asub Noblessneri sadamalinnakus. Hoones on tuttuus pruulisüsteem ja kogu protsess on automatiseeritud. Lisaks toomisele on seal õllerestoran, kus voolab kraanidest 24 erinevat õlusorti ja Kanada-Jaapani päritolu peakokk pakub ameerikalikus stiilis toite. Restorani juurde kuulub kuuele-kaheksale inimesele mõeldud renditav privaatsaun. Hoonest ei puudu ka pood Põhjala õllevaliku ja fännikaubaga. Plaanis on hakata seal korraldama õlleelamuse ekskursioone, näha saab tootmist, degusteerida kesvamärjukest ja süüa head toitu.

Tekst: Liisbeth Lind

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

*