Pääsküla raba pakub linnainimesele võimalust kerge vaevaga looduses akusid laadida | Foto: Siim Semiskar

Pääsküla raba – looduse pärl Nõmme servas

Nõmme Leht nr.04/Olustik

Nõmme lõunaservas asuv Pääsküla raba pakub mõnusat avastamist nii kohalikele kui kaugemalt tulnud inimestele. Seal on hea heita end looduse rüppe. Mida see paljudele kohalikelegi veel avastamata juveel endas peidab?

“Pääsküla raba põleb!” Sellise šokeeriva pealkirjaga uudis ilmus 2002. aasta suvel Delfi portaalis. Lugejad said teada, et tulekahjust oli tipphetkel haaratud umbes 80 hektarit rabametsa ja kustutajate jaoks oli tuul ebasoodne ja olukord keeruline. See polnud tol suvel esimene kord, kui Pääsküla raba tuld võttis. Toonased põlengud andsid suurele osale maastikule ilme, milline see tänapäeval spordiharrastajale või loodusenautijale paistab.

“Kui öelda sõna raba, siis inimesed tavaliselt eeldavad midagi teistsugust,“ sõnab Nõmme loodusmaja õpetaja Lada Mehikas, keda võib julgelt nimetada Pääsküla raba eksperdiks. „Õigem oleks öelda rabamets. Tegemist on turba peale kasvanud metsaga, mis pole kuigi rammus. Aga ma olen küsinud ka targemate inimeste käest ning sellise koosluse jaoks täpsemat nimetust polegi. Kuna asendinimetus on Pääsküla raba, siis otseselt pole põhjust hakata seda kuidagi ümber nimetama.”

Mehikase sõnul on Pääsküla raba aja jooksul kõvasti kuivendatud, kuid rabataimestik on siiski säilinud ning õpetajana saab seal kõik vajaliku ringkäigu jooksul näidatud. “Tavainimese silmale pole aga tegemist klassikalise rabaga, vaid pigem kidura metsaga. Eestlased teavad ilupiltide pealt, et tüüpilises rabas peab olema paar madalat mändi ja suured rabavee augud. Seda Pääskülas ei kohta,” tõmbab Mehikas ootusi mõnevõrra väiksemaks.

Pääsküla raba on tekkinud jääaja lõpul irdjääpangast ning sellest kujunenud liivikutetagusest järvest. Kokku on raba pindalaks 9 ruutkilomeetrit ning seda läbib laiem tee, kus hea sportida ning nelja kilomeetri pikkune matkarada, millest 2,4 km on laudteed. Lisaks on rajatud hästi tähistatud loodusõpperada, kus asuvad mitmed purded, platvormid ja infotahvlid. Puhkepausidel saab lugeda raba geoloogilisest arengust, ajaloost, mudase põhjaga veekogus esinevatest veetaimedest, -lindudest ja -putukatest, aga ka olulisematest rabataimedest ja marjadest.

Õpperaja üheks osaks on ligi kümne meetri kõrgune rabavaatlustorn, mille tipust saab nautida avanevaid vaateid ning otsida 17 aastat tagasi toimunud metsapõlengu jälgi. Kui veel kümmekond aastat tagasi olid tulekahju jäljed Pääsküla rabas selgelt silmatavad, siis aasta-aastalt on loodus teinud oma tööd ning vaikselt, aga kindlalt kunagise tragöödia märke üle kirjutanud. Mehikas kinnitab siiski, et tulekahju jäljed on siiani hästi näha, kui osata vaadata. “See on hea näide, kuidas loodus taastab ennast väga edukalt. Inimesed võivad välja surra, kuid loodus elaks rahulikult edasi.”

 

Kaugemalt tulnud inimesed naudivad rabas peamiselt just õpperada, kohalike hulgas on Pääsküla raba ning sellega külgnev parkmets armastatud sportimis- ja jalutamispaik. Kui kevad on talvise lume sulatanud, siis ilmuvad rabaradadele ja Ilmarise terviserajale arvukad jooksjad, kepikõndijad ja koertega jalutajad. Kuna nii rabas kui parkmetsas on korralikke radu sisse käidud arvukalt, siis pakub maastik pidevalt ka vaheldust. Parkmetsas on nii Ilmarise kui Kraavi tänavate juures ka laste mänguplatsid ning jõulinnakud ning Ilmarise tänava ääres on ekstreemsema spordi austajatele püsti pandud rulapark.

Kui on plaan minna laiema tee pealt lähemalt loodust uudistama, siis soovitab Mehikas esimestel kordadel liikuda mööda tähistatud loodusrada. “Kes ei karda jalgu märjaks teha, siis rabas jookseb ka erinevaid väiksemaid rajakesi, mis ei ole tähistatud. Laagri poolel tulevad vastu juba suured turbaväljad ja sinna pole mõistlik liikuda. Selles raba osas, mis jääb vaatetorni ja Nõmme erinevate osade vahele, võib üsna julgelt ringi vaadata. Eksimisvõimalus on väga väike,” räägib Mehikas ning lisab: “Tuleb meeles pidada, et kaitseala omanikuna ei pruugi Keskkonnaametile meeldida, kui inimesed tähistatud radadelt liialt kõrvale kalduvad.” Loodushoid peaks olema esmatähtis kõigi jaoks, kes me raba soovime nautida. Seetõttu paneb Mehikas inimestele südamele, et igasugusest kahtlasest tegevusest koheselt Tallinna Munitsipaalpolitseile või linna infotelefonile teada anda.

Raba lõunaosa läbib Pääsküla jõgi ning idaosas asuvad kaitsealused Aiataguse ja Kasetuka allikad. “Hiiu-poolses küljes on ka mitmeid nimetud allikaid, kus vesi selgelt maapinnale välja jookseb ja kohalikud vett võtmas käivad. Välismaalastest koostatud gruppidega ringkäigul olles on nende jaoks üsnagi tavapäratu olukord, kus maa seest jookseb välja vesi, mis kõlbab juua. Aeg-ajalt on allikate vett kontrollitud, et ümbruskonnas poleks mingit reostust, aga allikas pole toru ning teatav loodusliku reostuse tase lehtede või muu sellise näol on alati olemas,“ räägib Mehikas.

Nõmme loodusmaja õpetajad korraldavad Pääsküla rabas õpperetki ning kuigi peamiselt käivad eksperdi käe all loodusega tutvumas lastegrupid, siis võimalik on tellida ka täiskasvanute ringkäike. Selle jaoks tuleks ühendust võtta Nõmme loodusmaja meiliaadressil nommeloodusmaja@gmail.com. Omal käel uudistama minejad pääsevad loodusrajale kõige paremini Hiiu või Kraavi tänava lõpust. Bussiga on kõige mugavam tulla Hiiu tänava kaudu. Liinid nr 18 ja 33, Hiiu peatus. Autoga liikujad peavad arvestama, et Hiiul onkoloogiahaigla parklates on kehtestatud tööpäevadel tasuline parkimine. Rabateedel on mootorsõidukiga liiklemine keelatud.

Tekst ja fotod: Siim Semiskar

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

*