-Vabaduse puiestee infotahvlid lubavad 48 km/h liikudes rohelist lainet | Foto: Siim Semiskar

Vabaduse puiestee roheline laine kütab kirgi

Nõmme Leht nr.03/Probleem

Kui palusime Nõmme Lehe käesoleva numbri jaoks populaarses Nõmmekate Facebooki grupis kaardistada hetkel linnaosa kõige põletavamad probleemid, kerkis taas pinnale aastaid siinmail teravaks jututeemaks olnud Vabaduse puiestee roheline laine. Veelgi enam, tegemist pole üksnes Nõmme probleemiga, vaid kogu Tallinna murega, kuna märkimisväärne osa linna ja linnast välja suunduvast liiklusest kasutab just seda tuiksoont.

Kõnealuse rohelise laine kohta on aastate jooksul tulnud pidevalt kriitikat ning seda teemat on lahatud korduvalt nii linnameedias kui ka Eesti suuremates väljaannetes. Rääkides nõmmekatega, kes igapäevaselt Vabaduse puiesteed autoga liiklemiseks kasutavad, tuleb välja erinevaid seisukohti, väga kriitilistest kuni mõõdukalt positiivseteni. Ühes oldi enamasti samal meelel: aastaid tagasi toimis roheline laine Vabaduse puiesteel paremini ja sujuvamalt. Kas Liival ja Laagris paiknevate märkidega „roheline laine kiirusel 48 km/h“ ka tegelikult töötab?

Rohelist lainet pole!

Metsa tänaval elava Reimo Luha sõnul roheline laine ei toimi: “Ma ei sõida võimalusel enam Vabaduse puiesteel, kuna pole aru saanud, mismoodi roheline laine seal toimib. Sõidan mööda väikeseid tänavaid ja jälgin pigem parema käe reeglit. Linna poolt tulles kasutan palju Raudtee tänavat ning teistpidi peamiselt Põllu tänavat.”

“Ma küll viimasel ajal enam “vabakat” mööda väga ei sõida, aga minu hinnangul seal rohelist lainet pole,” ütleb Luht resoluutselt. “Kui Jannsenist Laagri poole sõites kusagile toppama jääd, siis vahid järgmises valgusvooris samuti punast tuld. Kihutades on mingi võimalus taas rohelisse lainesse jõuda, aga reeglite järgi sõites hakkab olukord närvidele. Seepärast kolisingi väikestele tänavatele.”

“Kuni 2013. aastani toimis kõik ideaalselt,“ räägib üks anonüümseks jääda sooviv nõmmekas. „Oli roheline laine ja piisavalt tellitavaid foore. Ühtäkki midagi muutus. Mis selle otseselt põhjustas, ei tea, kuid kaldun arvama, et tegu oli linnavõimu poliitilise otsusega autostumise piiramiseks.”

Tema sõnul on nõmmekad väsinud linnaosavalitsuse ja liikluskorraldusspetsialistide samasisulistest kommentaaridest, mille kohaselt on tegelikult Vabaduse puiestee fooridega kõik korras. Mingit probleemi ei eksisteeri ning kõik on tehtud inimeste üldise turvalisuse ja liikluse rahustamise nimel.

Roheline laine on ja ei ole ka…

Jannseni poe lähedal elav Krister Kurn on pigem seda meelt, et Vabaduse puiestee roheline laine siiski töötab nagu tahvlil lubatakse, kuid varem oli see veel sujuvam. “Kunagi töötas ta mõlemal suunal väga hästi, välja arvatud üksikud kohad Laagri poolt tulles,” meenutab Kurn ja lisab: “Ühel hetkel võeti rohelise laine kiirust maha ja mõned foorid reguleeriti ümber. Nüüd, kui kinni jääd, siis 3-4 foori järjest. Seda eriti Hiiu kandis.”

Kui mitmed nõmmekad usuvad, et liikluse sujuvamaks muutmisel aitaks kaasa paljude Vabaduse puiestee väiksemate fooride taas tellitavaks muutmine, siis Kurn seda mõtet ei toeta. „Tellitav foor oleks kindlasti mugavam jalakäijale, aga mitte autojuhile. See rikub rohelise laine ära ja siis sõidaks nagu tavalises liikluses. Aga nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi,” tõdeb Kurn.

“See asi on suhteliselt kaootiline,“ tunnistab Sihi tänaval elav Kaido Seil. „Vahel voolab kenasti, vahel seisad iga foori taga. Mina pole aru saanud, et seal mingi kindel süsteem oleks. Kõige problemaatilisem lõik tundub olevat Jannsenist kuni Manta Majani.“

Seili sõnul peaks olema parem reguleerimine võimalik küll, kuna vanasti töötasid trassi põhifoorid omasoodu rohelises laines ning väiksemad foorid olid tellitavad ja põlesid reeglina rohelisena. Sama mõtet toetab ka Luht. “Miks ei võiks väiksemad ülekäigurajad olla vajutamisega ning suuremad nagu Valdeku, Hiiu, Jannseni, Pääsküla ja Rahumäe koolide juures asuvad ristmikud reguleeritavad?“ küsib ta. „Mina pole sellest veel aru saanud.”

Probleem on laiem

Rohelise laine teema ulatub autojuhtide kriitikast kaugemale. Eriti valus on praegune süsteem ühistranspordiga reisijatele. Kuna kõik väiksemad foorid on üritatud rohelisse lainesse reguleerida, siis vahepeal peatustes aega kaotav buss kukub lainest pidevalt välja ja avastab end üha uuesti ja uuesti seismas fooride taga, kus pole mitte kedagi üle tee minemas. Samuti on rahulolematud paljud jalakäijad, kellel pole võimalust rohelist tuld endale tellida. Neil tuleb oodata täistsükkel.

Seil toob esile veel ühe vaatenurga. “Ma mõistan, kui reguleeritakse linna sissetulevat autodevoolu, et kõik ei sõidaks ühe mürinaga kesklinna kokku ummikuid tekitama. Aga linnast välja liikudes peaks lubama sõita, mitte panema autosid suvaliste fooride taha seisma. Nõmme peaks roheline linnaosa olema ja ma ei usu, et see on väga roheline mõtteviis, kui iga foori taga hunnik autosid tossutab.”

Segane süsteem tekitab ka olukordi, kus lühema süütenööriga ning teistest mitte hoolivad autojuhid otsustavad gaasipedaali tallata ning ennast probleemsetest kohtadest läbi kihutada. Seetõttu pole harvad juhud, kui Vabaduse puiesteel jäävad silma ohtlikud kihutajad ja punase tule eirajad.

Täiesti omaette probleemiks on rohelise laine püüdjatele juhid, kellel pole kannatust 48 km/h kulgeda ning kes süstivad ühe foori alt teise juurde. Nii koguvad foorid lõpuks enda taha pikad autoderead ja rohelise laine kiirusel sõitev juht peab pidurdanud kolonnile järele jõudes hoogu oluliselt maha võtma.

Prioriteet on ohutus

Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa vastas Nõmme Lehe küsimustele kirja teel ning kinnitas, et hetkel töötab Vabaduse puiestee roheline laine nii nagu üleval olevad reklaamtahvlid lubavad. Aga ta lisab: “Tuleb arvestada rohelist lainet mõjutavate muude teguritega – ühistransport, kõrvaltänavate andurid, lubatud sõidukiirust ületavatest sõidukitest fooride ette kogunevad autod, mis mõjutavad sujuvust jms.”

“Prioriteet on ohutus. Ohutust aga ei kaalu üles mugavus. Mugavus liikluses on võimalik ohu tekkimise piirini,” selgitab Rüütelmaa, kelle sõnul on Vabaduse puiestee praeguse liikluskorralduse prioriteedid väga kindlalt paigas. Rüütelmaa välistab mitmete nõmmekate mõtte taastada Vabaduse puiestee väiksemate fooride juures jalakäijatele tellitavad foorituled. “Iga täiendav võimalus tänasele lahendusele lõhub süsteemi,“ ütleb ta.

“Hetkel liiklejatelt pretensioone pole laekunud. Peamiseks indikaatoriks on liiklusohutuse olukord ning see on tänase lahenduse abil oluliselt paranenud. On olnud nurinat, et enam ei õnnestu sõita 60 km/h. Kuna linnas on maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h ning sellise sõidukiirusega on võimalik sujuvalt ja ohutult sõita, siis võtame seda nurinat meeldiva komplimendina,” lisab Rüütelmaa lõpetuseks.

Tundub, et Vabaduse puiestee liikluskorraldusega rahulolematud sõidukijuhid peavad senist süsteemi edasi kannatama või leidma enda jaoks mugavama marsruudi. Tõsi on see, et kuigi Vabaduse puiestee küsimus on juba aastaid üsna teravana üleval olnud, pole tegemist ohtliku olukorra, vaid pigem ebamugavusega. Nõmmel on aga kahjuks ka selliseid kohti – õnneks küll tunduvalt väiksema liiklustihedusega -, kus senini tekivad reaalselt ohtlikud olukorrad. Aga nendest juba mõnes järgmises Nõmme Lehes.

Osaluseksperiment

Nõmme Leht tegi osaluseksperimendi, kus sõitsime kahel erineval päeval ja kellaajal mõlemas suunas mobiilirakendust kasutades infotahvlil viidatud kiirusega 48 km/h Vabaduse puiestee Liiva ja Laagri vahelise distantsi läbi. Eksperimendi tulemusena tuleb tõdeda, et roheline laine justkui on ja ei ole ka. Mõlemal juhul kesklinna poolt tulles töötas laine paremini kui vastassuunas ehk Laagrist linna poole liikudes. Eriti halb kogemus jäi Laagri poolt kesklinna sõites lõigul Manta Majast kuni Jannsenini. Mitmete väikeste fooride juures, kus kedagi teed ületamas polnud, sõitsime ühe punase alt teise alla.

Nii eksperimendile kui ka varasemale kogemusele tuginedes saab öelda, et Vabaduse puiesteel sõidavad juhid infotahvlil soovitatud 48 km/h tunnikiirusest oluliselt kiiremini ja rohelise laine püüdjatel on üheks segavaks faktoriks kolonnid, mis on end punase fooritule taha kinni kiirendanud. Lisaks sellele jääb ikka aeg-ajalt silma ka juhte, kes teadlikult piirkiirust eiravad ning kes üritavad fooridekombinatsioonides leida mustreid, kust kihutades on võimalik läbi saada. Kahjuks leidub ka neid, kes teatud kohtades punast foorituld lausa eiravad.

Tekst ja fotod: Siim Semiskar

Lisa kommentaar

Your email address will not be published.

*